Kaire Kroos

Eesti Europassi Keskuse juhataja Kaire Kroos tutvustab Europassi olemust. Muuhulgas nõuab Europassi dokumentide täitmine oskust näha ja hinnata oma kooliväliselt, st informaalse ja mitteformaalse õppimise käigus omandatud pädevusi. Eks ole sama teema - kuidas näha, planeerida, analüüsida ja hinnata oma õppimist ning kirjeldada selle tulemusi muuhulgas tööandjatele selgel ja arusaadaval viisil - aktuaalne mitteformaalse õppimise tunnustamise kontekstis ka üldisemalt.

*Artikkel on avaldamisel ka 2007 detsembrikuises noorsootöö lehes Aken.

Kaire Kroos

Eesti Europassi Keskuse juhataja

Europass annab võimaluse oma oskusi ja kompetentse kõigile arusaadavalt sõnastada

„Tulevik ei eksisteeri füüsilises maailmas, ta on olemas vaid meie mõtetes ja kujutlustes".

Rolf Jensen

Europass on ellu kutsutud selleks, et meie oskused, pädevused ja teadmised oleksid üle Euroopa ühtviisi mõistetavad ja seeläbi oleks lihtsam Euroopas tööd leida ja/või õpinguid jätkata. Euroopa tööjõud on olnud seni vägagi paikne: erinevatel andmetel elab hetkel ainult umbkaudu 2% tööealisest kodanikest Euroopas kusagil teises riigis peale oma sünnimaa.

Europassi tunnusmärk koondab enda alla viis dokumenti, milleks on:

Põhjuseid, miks inimesed Euroopa Liidus ei ole eriti valmis oma elu- ja töökohariiki muutma, on mitmeid. Nimetada võib siin näiteks kultuurilisi, keelelisi, majanduslike ja ajaloolised aspekte. Tööjõu mobiilsus on aga olnud näiteks üheks Ameerika Ühendriikide majanduse edu pandiks. Vaevalt, et Euroopa kodanikud kunagi nii lihtsalt vastavalt majanduse käekäigule oleks nõus töö leidmiseks kohvreid pakkima, aga kindlasti on lähemad aastad toomas murrangulisi muutusi.

Üheks eredaks näiteks on siinkohal koostöö erinevate Euroopa õppeasutuste vahel, mis on viimase kümnekonna aasta jooksul oluliselt tihenenud. Seeläbi on hüppeliselt kasvanud ka nende õppurite arv, kes osa oma stuudiumist veedavad mõnes teises Euroopa riigis. Tööalast mobiilsust on Euroopa tasemel mõnevõrra keerulisem koordineerida ja suunata, selge on aga see, et seni on eksisteerinud mitmeid formaalseid takistusi, mis on teinud töö otsimise väljaspool koduriiki keeruliseks. Europassi eesmärgiks on tagada eelkõige dokumentide läbipaistvus. Näiteks ühes Euroopa riigis saadud kõrgkooli diplom peaks olema arusaadav ka teistes Euroopa riikides. Samuti püüab Europass läbi CV ja keelepassi suunata inimesi oma oskusi ja kompetentse ise märkama ja sõnastama.

Kuidas seda teha? Meie koolisüsteem ei soosi enesehindamist: reeglina on õpetaja see, kes õpilastele eesmärke seab ja hindeid paneb. Aga inimene õpib ju lisaks koolile ja tööle ka vabaaja tegevustes ja kodus. Oluline on meeles pidada, et ajas oskused ja teadmised muutuvad. Kas me oskame seda märgata? Kõige lihtsam on tuua keeleõppega seotud näide. Koolis õpitu ei püsi tihti kaua meeles, kui seda ei kasutada: näiteks minu vene keele teadmised on üsna nõrgukesed, kuigi olen seda üksteist aastat koolis õppinud ja lõputunnistusel ilutses hindeks "viis". Samas olen soome keele enam-vähem rahuldaval tasemel selgeks saanud ühelgi kursusel käimata, ühtegi hinnet või diplomit saamata. Oma CVs viitan julgelt ikka sellele tasemele, mis mul hetkel on, mitte ei toetu diplomitele ja hinnetele.

Miks me ei võiks siis ise ümber hinnata ka oma teisi teadmisi? Teatavasti sotsiaalseid oskusi meil eraldi õppeainetena ei õpetata, ometi on järjest vähem neid erialasid ja ametikohti, kus sotsiaalseid kompetentse nagu suhtlemisoskus ja meeskonnatööoskus üldse vaja ei ole. Iga inimese enda ülesanne on need oskused ja kompetentsid endas üles leida, sõnastada ja näiteks CV-sse kirja panna. Kui üldjuhul oleme harjunud CV-s ära märkima oma isikuandmed, varasema töökogemuse ja hariduskäigu, siis Europassi CV palub inimestel sõnastada ka oma oskused ja pädevused. Eriti rõhutatakse elukestva õppe printsiipi, millest lähtuvalt õpib inimene läbi kogu elu ja mitte ainult klassiruumis. Kui keegi on näiteks aastaid tõsiselt tegelenud spordiga, reisinud korvpallimeeskonnaga läbi terve Eesti ja pool Euroopat ning tema treeningud on võtnud suure osa vabast ajast, siis on ka sellest pallimängu kogemusest välja koorunud rida oskusi ja kompetentse (näiteks meeskonnatöö oskus), mis väärivad eraldi rõhutamist. Eriti oluliseks võib see osutada juhul, kui täidetakse oma esimest CV-d ja kui töökogemust veel napib. Samas ei tohiks muutuda üldsõnaliseks ja kõik CV-s kirjapandu peaks jääma konkreetseks ja asjakohaseks. Europassi CV-d on võimalik ära täita kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes. On oluline märkida, et Europassi CV ei ole seotud otseselt ühegi konkreetse andmebaasiga ja seega jääb iga kodaniku otsustada, kellele ta oma CV saadab.

Maailm meie ümber on pidevas muutumises. Kaheksakümmend aastat tagasi, kui minu vanaema kooliteed alustas, oli üsna kindel, et õpitud ametit saab pidada elu lõpuni. Kes õppis rätsepaks, oli rätsep, kes tegeles maa harimisega, jäi põllumeheks - iga kingsepp jäi ikka oma liistude juurde. Siis tuli aga teine maailmasõda ja paiskas inimeste elud segamini. Talupojast sai kolhoosnik või tööline, õpetajast tihti sunnitööline. Toimus linnastumine ja minugi vanavanemad kolisid maalt linna. Vanaisa leidis tööd raudteel ja kolm poega saadeti kõik pealinna ülikooli. Oma insenerikutsega seotud erialadel töötasid nad kuni nõukogude süsteemi lagunemiseni, peale seda on õpitud erialale truuks jäänud vaid üks.

Elu sunnib uusi oskusi õppima ja ennast muutma. Minagi olen oma eriala juba oma lühikese töökarjääri jooksul muutnud, ilmselt teen seda veelgi. Kui palju erinevaid karjääre seisab aga minu lastel ees? Ma ei mõtle siinkohal pelgalt töökohtade vahetust, vaid tõsist karjäärimuutust. Ennustatakse, et praegune viieaastaste põlvkond vahetab oma tulevases tööelus elukutset keskeltläbi kuus korda. Õmblejast saab teenindaja, teenindajast õpetaja, õpetajast infotehnoloog jne. Järjest enam peame oskama kõike elus õpitut ja kogetut ümber sõnastada, kirja panna ja näha selle taga enamat. Enam tuleb väärtustada väljaspool kooli ja tööd õpitut, enam tuleb tegeleda enesehinnanguga. Me kõik peame oma erinevates ametites ja erinevates koolides õpitu vahel nägema seoseid ja oskama välja tuua ühisosasid. Olenemata erialast, peame ise enda väärtust teadma ja seda oskama sõnastada. Tulevik on meie endi kätes.

Rohkem infot Europassi dokumentide kohta saab aadressil: www.europassikeskus.ee