Sõnaga „inimõigused” seostame enamasti kõrgelennulisi sõnaühendeid nagu konventsioon, deklaratsioon, kohus, põhiseadus...Selleks, et teadvustada inimõigustega seonduvat meie igapäevaelus, töödes ja tegemistes – noorsootöös - kutsuti kokku noorsootöös tegevad inimesed, et anda ülevaade inimõiguste teemast ning sellest, kuidas inimõigused on seotud noorsootööga.
Ettevõtmise asetleidmise aeg:
7.-9.12.2007
Asetleidmise koht:
Tallinn
Ettevõtmise eesmärgid:
- Pakkuda noorsootöös tegevatele inimestele tuge oma tööalase tegevuse paremaks mõtestamiseks läbi (enese)analüüsi ja kogemustevahetuse;
- Avada inimõigustega seonduvat läbi väärtuste - sh võrdsus, inimväärikus, vabadus, sallivus, õiglus - ning sellealaste tugidokumentide;
- Otsida ja arendada seoseid inimõiguste ning praktilise noorsootöö vahel;
- Tutvuda meetodite jm võimalustega (sh programm Euroopa Noored), integreerimaks koolitusel käsitletud teemasid edasisse praktilisse töösse noortega.
Tegevuse kirjeldus:
Tegu oli kolmepäevase koolitusega, mille osalejatering kaasas tegijaid nii tavanoorsootööst kui vähemusgruppidest, sh venekeelse kogukonna esindajaid, erivajadustega inimeste ja seksuaalvähemuste esindusorganisatsioonide aktiviste. Ka osalejate roll noorsootöös on erinev, alates õpilasomavalitsuse noorest kuni õpetajate, avatud noortekeskuste töötajate ja organisatsioonijuhtideni.
Esimese päeva jooksul saadi teineteisega lähemalt tuttavaks ja õpiti tundma organisatsioone, kus osalejad tegutsevad. Lisaks sellele, et osalejad said rääkida oma tegemistest noorsootöös, said nad mõelda eesmärkidele, mida endale oma töös seavad ja sellele, milliseid muutusi nad oma töö kaudu soovivad esile kutsuda.
Teine päev keskendus inimõigustele. Osalejad said ülevaate inimõiguste ajaloost ja klassifikatsioonidest, samuti käsitleti inimõiguste põhimõtteid ja väärtusi ning seoseid noorsootööga. Et koolituse meetodid tuginesid kogemusliku õppimise lähenemistele ja olid oma iseloomult osalejaid aktiivselt kaasavad, tuli aruteludes esile nii ühiskondlik mõõde ja normid kui osalejate isiklikud hoiakud.
Kolmas päev oli suunatud tegevustele, mida osalejad saaksid inimõiguste alase teadlikkuse suurendamiseks ise ellu kutsuda. Ajurünnaku tulemusena sündis hulk ideid, samuti käsitleti programmi Euroopa Noored võimalusi niisuguste algatuste toetamiseks.
Koolituse keskmes oli tähelepanu osalejate pädevuste arengule. Nii sai iga osaleja koolituse alguses õpipäeviku, kuhu ta pani koolituse vältel kirja omi mõtteid, tekkinud küsimusi ja saadud teadmisi. Iga päeva lõpus leidis aset analüüs, kus osalejad said teineteisega ning koolitajatega jagada olulisimat päevast – kripeldama jäänut, mõnd uut väärt mõtet, tundeid jpm.
Tulemused:
Koolituse tulemusena said noortega töötavad inimesed teadlikumaks inimõiguste teemast, nende praktilisest väljundist ning inimõiguste taga peituvatest väärtustest (sallivus erinevuste suhtes, austus, üksteisemõistmine, avatus, võrdsus, mittediskrimineerimine jne). Koolitus tõi esile teema vastuolulisuse ja sensitiivsuse ning pakkus inspireerivat ja turvalist keskkonda, et seada küsimuse alla nii enda kui teiste eelarvamusi, väärtushinnanguid ja hoiakuid. Mis on meie endi roll ja vastutus nii noorsootöös kui ühiskonnas laiemalt? Kus läheb piir õiguste ja kohustuste ning individuaalsete ja kollektiivsete huvide vahel? … Avatus grupis andis osalejatele julguse ja koolitajatele võimaluse tõstatada intrigeerivaid küsimusi, mille arutelu jätkus sageli ka pauside ja lõuna ajal. Just sellistel hetkedel said osalejad rääkida asjadest, mis olid hetkel aktuaalsed neile või ühiskonnas laiemalt, nt integratsioonist, sallivusest ja sallimatusest.
Nii võikski olulisima tulemusena esile tuua just osalejate poolt väärtustatud võimalust sedavõrd mitmekesises grupis sedavõrd tähtsaid teemasid avatult arutada ning saada seeläbi teadlikumaks omaenda väärtustest ja maailmapildist. Lisaks sellele tekkis hulk ideid edasisteks tegevusteks noortega, samuti koolituse osalejategrupi edasiseks koostööks… kas see kõik teostub, näitab aeg.
Miks on Teie projekt hea näide?
Koolituse tulemuslikkusele aitas kaasa lähenemine, kus oli oluline võimalikult mitmekesise osalejategrupi kaasamine ning meetodite valik, et luua võimalused maksimaalseks osalemiseks, mõista teemat, analüüsida situatsiooni Eestis ja iseenda rolli selles (sh selle muutmisel).
Osalejate näol oli tegemist inimestega,kes igapäevaelus tihti ei kohtu: erinevad keelekeskkonnad, erinevate võimetega inimesed, erineva seksuaalse orientatsiooniga, kultuuritaustast ja rahvusest. Grupi mitmekesisus andis võimaluse käsitleda teemasid erinevatest vaatekohtadest.
Koolituse esimesel päeval oli ”õhus” tunda teatud pinget – ei osatud ega julgetud teatud teemadel oma arvamust väljendada,sh seetõttu, et kardeti öelda midagi, mis võib teist osalejat riivata. Teisel päeval toiminud analüüsis tõi nii mõnigi osaleja välja, et ta ei ole kunagi varem mõne koolitusel esindatud vähemusgrupi esindajaga nö näost näkku kokku puutunud, niiviisi koos olnud ja koostööd teinud ning et esimesel päeval koolitusruumi tulles ja osalejate taustaga tutvudes oli seetõttu esimene ehmatus väga tugev. Nii näitas koolitus veelkord kui oluline on tuua kokku inimesed erinevatest sotsiaalsetest gruppidest, et nad saaksid sobivate meetoditega toetatud keskkonnas omavahel suhelda ning koos olla, tegutseda. See aitab kaasa teineteisemõistmisele ning stereotüüpide lõhkumisele.
Koolituse ametlikeks töökeelteks olid kuulutatud eesti ja vene keel ning see viidi läbi kakskeelsena, ilma professionaalse tõlgita. Tõlkeabi pakkusid koolitajad ja kaasosalejad, mis üheltpoolt tekitas toetava ja abistava olukorra, teiselt poolt nõudis osalejatelt suuremat keskendumist kuid ka austust ja kannatlikust teiste suhtes. Koolituse kolmandaks päevaks suutsid kõik inimesed omavahel suhelda ja toimus mõistmine, et vaatamata keeleoskusele on palju muudki, mis meid seob ning millele saab koostöös tugineda.
Meetodite valikus lähtuti mitteformaalse õppimise põhimõtetest, et pakkuda osalejatele maksimaalselt võimalust õppide üksteise teadmistest ja eelnevatest kogemustest. Toetamaks koolituse osalejaid ka edasiseks tööks sobivate materjalidega, kasutati koolituses seekord erilise tähelepanuga just neid meetodeid, mis on leitavad erinevatest inimõigustealast tööd toetavatest kogumikest, näit. Euroopa Nõukogu poolt koostatud ”Compass”. Kõiki meetodeid aga kohandati Eesti reaalse olukorraga.
Üheks mõjusamaks kogemuseks hindasid osalejad simulatsiooniharjutuse „Take a step forward” (leitav käsiraamatust „Compass”), mis andis võimaluse vaagida Eesti elu läbi erinevaid sotsiaalseid gruppe peegeldavate rollide. Nii andis harjutuses osalemine ülevaate erinevate ühiskonnagruppide ebavõrdsetest võimalustest ja selle põhjustest. Meetodi muutis eriti tõhusaks analüüs, milles osalejad tõid välja enda kui ühiskonnaliikme rolli, vähendamaks ühiskonnas levivaid stigmasid, stereotüüpe ja negatiivset suhtumist teatud gruppidesse, mis tihti ongi paljude võimaluste piirajaks.
Sihtgrupid:
gümnaasiumiealised
täiskasvanud
eakad
Sihtgrupi täpsustus:
Koolitusele oodati inimesi, kes:
- töötavad otseselt noortega ühingutes, ANK-des jm;
- on huvitatud inimõiguste teemast ning valmis algatama uusi põnevaid ettevõtmisi sel teemal oma edasises töös noortega;
- on avatud ellusuhtumisega ning huvitatud koostööst väga erineva taustaga kolleegidega;
- saavad osaleda koolitusel täies mahus
Ettevõtmise ulatus:
üleriigiline
Töökeel:
eesti ja vene keel
Kust saada lisainfot:
Ülly Enn
Lisaja roll kirjeldatud ettevõtmises:
koolitusmeeskonna liige
Failid:
