Kristi Jüristo

Kaasatus Avatus Sallivus

Kristi Jüristo

Armusin ära, oma pinginaabrisse. Tema muidugi ei teadnud midagi, aga minu jaoks oli see paras shokk - kui lõpuks ise aru sain, mis toimub. Enne juba kahtlustasin... mind ei olnud tüdrukud kunagi tõmmanud. Absoluutselt mitte. Aga seda, et homo olen, ei uskunud nagu ka eriti. Homod. Peded. Lillad. See ei sobinud üldse, ma ei olnud ju mingi naiselik mees. Klassivennad teadsid moest sada korda rohkem kui mina. No ei huvitanud üldse... tegin sporti. Suusahüpet ja jalgratast. Ja see nagu pole väga homolik ju.

Lõpuks hakkasin kahtlustama. Alguses tulid unenäod, pärast juba muu ka. Päris kindel olin siis, kui aru sain, et ma T.-i armunud olen.

Ei ole väga normaalne oma pinginaabrisse armuda. Näed temast öösel mingit sellist und ja siis vaatad talle koolis tavalise näoga otsa või - no haige ju. Lõpuks ajasin ma meid tülli. Et saaks mujale istuma. Ma ei tahtnud ta kõrval olla, kartsin, et T. saab aru või et keegi teine saab aru...

Mingi klassijuhatajatund oli. Eelmine õhtu oli telekast üks geifilm tulnud ja meil oli nii, et klassijuhataja tunnis arutatigi igasuguseid teemasid. Ikka igasuguseid. Siis ma ütlesingi - et kuulge, kas keegi eile vaatas seda... Jube kisa läks lahti, kõik lõugasid. Jäle ja rõve ja pederastid... Klassijuhataja ütles: olge vait. Ütles, et ühiskonnas on igasuguseid inimesi olemas... mõtlesin juba, et ta on üllatavalt normaalne. Kuni ta lisas: olge parem rõõmsad, et me elame toredas Elva linnas, kus selliseid inimesi pole.

Siis järgnes loeng sellest, kuidas me peame ettevaatlikud olema, sest Need Inimesed üritavad noori enda poole üle meelitada oma paraadide ja muu propagandaga. Et tuleb iseendale kindlaks jääda, siis ei juhtu midagi. Ja peab alati valvel olema ja kindlasti teada andma, kui me teame mõnda sellist Kahtlast Meest, sest nad võivad lastele ohtlikud olla.

Eksole hea, et meil Elvas selliseid probleeme pole.

Eksju.

Onju.

 

See on üks kümnest isiklikust loost, mis on kogutud K.A.S. käsiraamatusse, lood elust enesest ja inimestest meie keskel. Loo rääkijaks võib olla teie pereliige, sõber, tuttav, naaber, klassikaaslane, töökaaslase poeg või tütar. Diskrimineerimine ei ole vaid sõna, paljudele inimestele tähendab see kogemust, millega puututakse kokku iga päev. Olukorrad, kus näiteks klassiruumis või noortekeskuses tehakse alandavaid nalju või märkuseid homo-, bi- või transseksuaalsete inimeste (LGBT) suunas, ei ole paraku erandid. Erandiks on hoopis need hetked, mil endalt küsitakse: aga äkki see nali puudutab kedagi minu kõrvalt, äkki seesama poiss, kes „pedenalja" kuulates kohmetub ja punastab, ongi selle nalja objektiks, äkki tema jaoks ei ole tegemist naljaga või niisama, naljaga pooleks öeldud sõimusõnaga?

Olgugi, et tegemist on vaid 7% noortest, on ka neil mured, rõõmud, eneseotsingud, identiteediküsimused ja neisse tuleks suhtuda avatult, austavalt ning sallivalt. Ennekõike tähendab see, et me ei peaks teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga noori jätma ilma võimalusest enda identiteeti turvalises keskkonnas otsida ning leida. Kui sa räägid noortega näiteks armastusest ja pere loomisest, siis mõtle hetkeks, kas teistsuguse orientatsiooniga noorel on sinu räägituga võimalik end samastada? Tihtipeale mitte, sest me oleme harjunud eeldama, et armastatakse vaid vastassoost inimest ja pere loovad vaid mees ja naine, kuid ometi on tõenäoline, et iga neljateistkümnes inimene, kes omab täpselt samasugust unistust õnnest ja armastusest, näeb enda kõrval samast soost armastatut. Kas me oskame sellega arvestada?

Need on mõned küsimused, mis ajendasid välja andma käsiraamatu, mis aitaks noortega töötavatel inimestel käsitleda soolise identiteedi, soorollide ning erinevate seksuaalsete orientatsioonide teemasid.

Käsiraamat on mõeldud kõigile noortega töötavatele inimestele, eesmärgiga pakkuda neutraalset ning adekvaatset taustinfot LGBT teemadel ning interaktiivseid meetodeid nende teemade käsitlemiseks noortega.

Käsiraamat koosneb erinevatest osadest, põimides kokku teooria meetoditega, mis aitavad noortega töötavatel inimestel homoseksuaalsuse teemat koos noortega käsitleda.

Esimene, üldteooria osa annab ülevaate seksuaalsuse mõistest, seksuaalsest orientatsioonist ja identiteedist, diskrimineerimise mehhanismist ja homofoobia vormidest. Lisaks leiab üldteooria osast näpunäiteid õpetajatele ja teistele noortega töötavatele inimestele, kuidas olla enda töös avatud ja kaasavad. Üldteooria osas on ka põhjalik sõnastik, milles on lahti seletatud põhilised mõisted, mida materjalis kasutatakse või mõisted, mida seostatakse LGBT-teemaatikaga.

Ülejäänud käsiraamat koosneb temaatilistest peatükkidest, alustades stereotüüpidest, lõpetades homoseksuaalsuse käsitlusega läbi ajaloo. Selline lähenemine peaks aitama käsiraamatu kasutajal paremini keskenduda ja mõista mingit konkreetset teemat. Osade peatükkide alajaotus „Pea meeles" rõhutab oluliseimat peatükis ning esitab ettepanekud ja pakub ideid, kuidas antud teemat ja küsimusi noortega käsitleda või omaenda tööstiili muuta.

Õpetamine ja töö noortega on tihedalt seotud tegija isiklike vaadete, väärtuste ja eelnevate kogemustega. Sellepärast on oluline enne mingi konkreetse teema käsitlemist noortega hinnata enda isiklikke arvamusi ja väärtusi antud teemaga seoses, sest need võivad alateadlikult mõjutada sõnavalikut, soovitusi, probleemilahendust. Küsimused, mis on esitatud lõigus „Mida see minu jaoks tähendab?", peaksid aitama noortega töötavatel inimestel sügavamalt mõista enda suhtumist ja arvamusi ning nende põhjuseid. See omakorda aitab paremini mõista ja aktsepteerida teiste seisukohti.

Sallimatuse vastu võitlemine eeldab kognitiivse, emotsionaalse ja pragmaatilise õppimise kombineerimist: omavahel tuleb siduda pea, süda ja käsi. Kui kasutada ainult üht lähenemist, jäetakse osad õppimisvõimalused tähelepanuta. Käsiraamatus püüame välja pakkuda ideid ja meetodeid, mis sobiksid erinevate õppimisstiilidega, et õppijad saaksid õpitavat enda kogemustega seostada ning isiklike ressurssidega töötada. Ruumi on jäetud ka iseseisvaks tööks, kuid enamik õpitulemusi saadakse mõtete jagamisest ja rühmatööst. Just nii saab harjutada aktiivset tolerantsi.

Käsiraamatu kasutamisel ja seksuaalsusest rääkides soovitame meeles pidada järgmist:

  • Proovi käsitleda väga isiklikke teemasid, nagu seda on seksuaalne identiteet või diskrimineerimine, jooksvalt läbi mitme koolitunni või tegevuse noortekeskuses. Noored vajavad aega, et uus info settiks ning et tekiksid uued küsimused. Rääkides seksuaalse orientatsiooni teemast, ära keskendu vaid ühele orientatsioonile; arutledes armastuse ning perekonna teemadel, ära unusta rääkimast ka samasoolistest suhetest.
  • Kasuta noorte endi teadmisi ja kogemusi teemade käsitlemisel. Millised on noorte kokkupuuted erineva seksuaalse orientatsiooniga inimestega?
  • Hinda adekvaatselt noorte teadmisi seksuaalsuse vallas. Isegi kui tundub, et noored on väga teadlikud seksuaalsuse teemadel, võivad teadmised põhineda kaaslaste kogemustel või meediast ja internetist nähtust- kuuldust. Selliselt omandatud teadmised võivad olla lünklikud ning toetada mitmeid stereotüüpe ja müüte, mis omakorda võivad olla põhjuseks irratsionaalsele hirmule.
  • Kaalu homoseksuaalsete inimeste kutsumist noortega rääkima. Kellegi teise kogemuse kuulmine ja võimalus saada vastuseid enda küsimustele võib olla mõnikord kõige kasulikum.

Käsiraamat on välja antud MTÜ KITA & P poolt Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames. Käsiraamat ja audio-failid on tasuta allalaaditavad interneti aadressilt: www.kasiraamat.ee

Käsiraamatu paberversiooni ja käsiraamatu kasutamist ning selles käsitletud teemasid tutvustavaid loenguid või koolitusi on võimalik tellida, kirjutades soovist info@kasiraamat.ee. Samale e-maili aadressile ootame ka käsiraamatuga seotud küsimusi ja teie tagasisidet.