Kristi Jüristo, vabakutseline koolitaja

Tähtis on aru saada, et maakera on ümmargune.

Kõik, mida sa teed, tuleb sinu juurde tagasi...

Iga viies inimene maailmas on äärmiselt vaene - ta peab toime tulema alla ühe USA dollariga päevas (u. 12 krooni); nälja tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mis on rohkem kui Viljandis elanikke; arengumaades sureb üks laps kümnest enne kui ta on viieaastane, arenenud riikides see arv on üks 143st; 133 miljonit noort inimest on maailmas kirjaoskamatud, iga kuues kooliealine laps ei käi üldse koolis. (allikas: ÜRO aastatuhande arengueesmärgid infovoldik)

Need ja paljud teised faktid ei ole meile võõrad, loeme ja näeme sarnast statistikat iga päev ajalehtedest, televisioonist. Võid mõelda, mis see minu asi on? Mina pole nende vaesuses süüdi või ärgu tehku siis nii palju lapsi, tehku parem rohkem tööd või mis nad siis sõdivad nii palju jne.

Samas niipea kui haarad hommikul tee- või kohvitassi järgi, valid kapist välja sobivad riided, lõunatad kolleegidega, teed oma igapäevaseid toimetusi, oled paratamatult osa lõputust tarbimis- tootmis- sulle-mulle seosteahelast. Pisut sügavamalt uurima hakates võid üllatuda kui otseselt sinu igapäevased valikud mõjutavad kuskil teiselpool maakera elava perekonna toidulauda, laste haridusteed, riigi üldist arengut. Samas ei ole see ainult Aafrika või Aasia küsimus (nii nagu me oleme harjunud sellest mõtlema), vaid eelkõige on see küsimus, millisena soovime näha maailma, milles elame ja millisena soovime seda jätta järeltulevatele põlvedele. See on ka maailmahariduse esmaseid küsimusi.

Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik. (Euroopa maailmahariduse foorumil 2004. aastal Amsterdamis heakskiidetud definitsioon).

Maailmaharidus on maailmas valitseva vastastikkuse sõltumise ja seoste nägema õppimine, inimestes keskkonna- ja inimsäästlike väärtushinnangute kujundamine ning valmisoleku loomine andmaks oma panus tasakaalustatud keskkonna ja elutingimuste säilitamisesse, tagamaks üldine jätkusuutlik areng.

Maailmaharidus noorsootöös väljendub eeskätt noore toetamises tema kujunemisel teadlikuks ja aktiivseks maailmakodanikuks, kes tajub enda rolli ja vastutust muutunud maailmas.

Mitmed maailmahariduse teemad leiavad juba praegu Eesti noorsootöös käsitlemist, nt keskkonnasäästlikkus ja säästlik tarbimine või demokraatia ja aktiivseks kodanikuks olemine, küll aga peaks nende teemade käsitlemist laiendama ja siduma seda rohkem globaalse tasandiga. Ei piisa sellest, et on teadlikkus kohalikul tasandil toimuvast, noortes peab tekkima ka arusaam, kuidas kohaliku tasandi probleemid on seotud globaalsetega ja mida saab nende lahendamisele kaasa aitamiseks ära teha kohalikul tasandil? Maailmahariduse protsess peaks olema suunatud tegutsemisele, soovile muuta ja olla muutuse üks osa.

Sellel ja sarnastel teemadel rääkisime ka selle aasta 27-29. aprillil toimunud koolitusel "Maailmaharidus noorsootöös", mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel ellu viidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames. Koolitusel toimunust annab põhjalikuma ülevaate koolituse aruanne, mis on leitav www.mitteformaalne.ee

Koolitused on aga vaid üks viis, kuidas maailmaharidust noorsootöös sügavamalt käsitleda, noortega on seda kindlasti sobilikum teha läbi praktiliste tegevuste või projektide, milles nad ise aktiivsed osalejad saaksid olla. Selleks võib kaasa lüüa mõnes maailmaharidusprojektis (rohkem infot: http://www.maailmakool.ee/) või ise mõni projekt algatada, näiteks programmi Euroopa Noored raames, kus septembri ja novembri taotlustähtaegadel on eriti oodatud maailmaharidusteemalised projektid (http://euroopa.noored.ee/).