Pole vist kedagi, kes ei oleks mõnikord koolitükkide kallal maadeldes kahelnud, kas see, mida ta läbi higi ja pisarate omandab, osutub tema edasises elus ka kasulikuks. Teisest küljest ei saa kuidagi väita, et koolis õppimine oleks väärtusetu või mõttetu. Lihtsalt midagi oleks nagu veel vaja. See „midagi” ehk täiendav võimalus nii neile noortele, kellele koolikeskkond ei paku piisavat väljakutset, kui ka neile, kelle jaoks koolihariduse omandamine on mingil põhjusel keeruline, võibki olla just mitteformaalne õppimine kogu oma mitmekesisuses.

Kooliharidusel on pika aja jooksul välja kujunenud traditsioon, mida iseloomustavad kohustuslikkus, koolimaja (ehk erilise institutsionaalse keskkonna) olemasolu, eelnevalt „kellegi teise” poolt paika pandud eesmärgid ja nendeni jõudmise plaan (õppekava) ning hinnete panemine.

Mitteformaalset õppimist kirjeldatakse aga sootuks teisiti:

See on vabatahtlik! Enesetäiendamise eelduseks on see, et inimene teadvustab oma huvisid ja vajadusi ning astub omal algatusel sammu selle poole, et end mõne ettevõtmise raames arendada. Oluline märksõna mitteformaalse õppimise juures on ka paindlikkus – tegeletakse just nende teemadega, mis on olulised kokku tulnud inimeste jaoks.

Selline õppimistegevus on küll teadlikult ette valmistatud, kuid pole piiratud tavapärase õppekavaga. Õppimise tulemusi hinnatakse harva tavapäraste hinnetega ning see ei lõpe tingimata tunnistuse omandamisega. Kindlasti aga ei tähenda see analüüsi puudumist – olulisem on mõelda, mida õpiti; ja mitte niivõrd seda, kui hästi mingi ülesanne sooritati.

Milleks see mitteformaalne õppimine hea on?

Mitteformaalne õppimine pakub tuhandeid võimalusi areneda just sellises suunas, mis inimesele enim huvi pakub, aidates sellega kindlasti kaasa eneseotsingutele ja loovuse arengule. Ühtlasi, kuna tegu on väga paindliku formaadiga, vastavad need võimalused märksa rohkem ka ühiskonna üldistele arengutele kui oma tihedate õppekavade tõttu paindumatu koolisüsteem.

Ja, missuguseid oskusi oodatakse tulevastelt töötajatelt? Kiire pilguheit praegu aktuaalsetele tööpakkumistele toob, töövaldkonnast sõltumata, esile sellised ootused:

hea suhtlemis-, eneseväljendus- ja organiseerimisoskus; stressi- ning pingetaluvus; algatus-, otsustus- ja õppimisvõime; valmidus meeskonnatööks jne, rääkimata keeleoskuse olulisusest.

Selliseid omadusi aitavad eelkõige arendada just mitteformaalse õppimise kogemused! Lisaks annab enese teadlik arendamine näiteks vabatahtliku tegevuse läbi ka olulise töökogemuse.

Mitteformaalse õppimise kasu võiks lühidalt kokku võtta nii:

Formaalharidus annab meile eelkõige teadmisi. Mitteformaalne õppimine annab arusaama, kes me oleme, mida me elult tahame, ja kuidas selleni jõuame!

Kuidas seda teha?

Nii, hästi-hästi, mitteformaalne õppimine on väärt värk, aga kus ja kuidas seda siis teha saab?

Mitteformaalse õppimise valdkonda kuuluvad mitmesugused koolitused, kursused, seminarid, jne. Samuti pakuvad arvukalt koolivälise õppimise võimalusi noortekeskused ja noorteühingud.

Programm Euroopa Noored võimaldab läbi projektitegevuse õppimises nö ohjad enda kätte haarata. Programmi raames on võimalik tegutseda ja uusi kogemusi hankida nii rahvusvahelisel (noortevahetuste läbiviimine, töö vabatahtlikuna välismaal) kui siinsel, Eesti tasandil (noortealgatusprojektid). Vaata lisaks: http://euroopa.noored.ee