Mitmekesisus noorsootöös

Marit Kannelmäe-Geerts 

"Mitmekesisus on vaieldamatu tõsiasi; see, kas see ärritab inimesi või lisab nende elule vürtsi, on meie aja fundamentaalsemaid psühholoogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi küsimusi."

John W. Berry, Kanada kultuuripsühholoog 1997

Eesti noorsootöös üheks aluseks on idee, et noorsootöö on avatud kõigile noortele. See tähendab, et meie loodud keskkond ja läbiviidavad tegevused peavad kõigi jaoks tunduma turvalised ja hoolivad. ESF programm "Mitmekesisus noorsootöös" koolitusele tuldi ootusega saada vastuseid ja ehk isegi mõned meetodid selleks, et noori paremini oma tegevustesse kaasata. Viimaseks päevaks jõudsime aga ühiselt arusaamale, et noorte kaasamine, olles avatud kõigile noortele, algab sügavamalt enda seest ning sageli ei olegi kõige olulisemad head meetodid, vaid loodud keskkond, kus mitmed erinevad noored enda peegeldust märkavad. Kaasamise meisterlikkus ei seisne mitte niivõrd meetodite tundmises, vaid inimsuhetes - oskuses luua vaba ja avatud keskkond dialoogiks. Nii ütleb ka noori ja noorsootööd palju uurinud teadlane, et tegevuste pakkumise kõrval on palju olulisem osa noorsootööst noortega usaldusväärse ning tõsiseltvõetava suhtle loomine, et toetada ja avardada nende õpikogemust ja sellega suurendada nende isiklikku arengut.

Paljudel noorsootöötajatel on hetki, mil suurimaks mõistatuseks nende töös on vastus küsimusele "Miks noored nii passiivsed on?" ja "Miks nad pakutavate tegevustega kaasa ei lähe?". Noorele aga on sellel hetkel palju olulisem oma igapäevaraskustega toime tulemine või näiteks oma seksuaalsuse ning inimsuhetega seotud küsimused ning nõnda ei tulegi ta noortekeskuse korraldatud orienteerumismängule või niisama piljardit mängima. Enne veel kui mõelda, kas meetodid, mida me oma töös kasutame on piisavalt avatud ning kaasavad, on veelgi olulisem vaadata otsa takistustele, millega noored silmitsi seisavad. T-Kit käsiraamat "Sotsiaalne kaasatus" (http://euroopa.noored.ee/) toob välja, et noorsootööst kõrvale jäämiseks on kahte tüüpi takistusi: praktilised takistused (informatsiooni puudumine, osalemisloa puudumine - grupi surve liitumise vastu, aja või energia puudumine, rahapuudus, kultuurilised või religioossed vastuolud, liikuvusega seotud probleemid) ja isiklikud takistused (madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, julguse puudumine, hirm üleoleva suhtumise ees, hirm diskrimineerimise ees jne). See ei ole kindlasti lõplik loetelu, kuid mõtlemiseaineks kindlasti: miks noored teie poolt pakutavast eemale jäävad.

Kas teiega ikka on kõik noored, kes võiksid olla?

Need mõtted on paljuski seotud mitmekesisuse mõistega noorsootöös. Mitmekesisuse tunnustamist kirjeldatakse kui teadlikku tegevust, millega tunnustatakse erinevusi (rassiline ja etniline kuuluvus, religioon või uskumus, vanus, puue, seksuaalne orientatsioon ja identiteet), ollakse nende suhtes sallivad ja väärtustatakse neid. Noorsootöös võiks see siis tähendada, et mõistetakse iga noore unikaalsust, vastavalt esitatud loetelule ja neid erinevusi ka toetatakse usalduslikus ja arendavas keskkonnas, nii selle noore kui terve grupi hüvanguks.

Kui teretulnuna tunnevad Sinu tegevustes ennast erineva etnilise tasuta, seksuaalse orientatsiooni või näiteks religioosse taustaga noored?

Sellisele mitmekesisusest lähtumisele noorsootöös astuti samm lähemale ka Noorsootöö Kutsealakirjeldusega 2002 aastal iseloomustades noorsootööd just valdkonnana, mis algab seal, kus on noored oma vaadete, arvamuste ja huvidega. Kuid noorsootöö ei lõpe seal - professionaalse suhtluse kaudu, mis põhineb usaldusel ja austusel ning noorte elu tegelikkuse mõistmisel, innustavad noorsootöötajad noori järele mõtlema oma eelarvamuste ja tõekspidamiste osas, oma tegude ja nende tagajärgede osas. Lisaks tuuakse kutsealakirjelduses olulise punktina välja ka erinevuste ja omapära väärtustamist, mida hilisemates dokumentides nii selgelt ei mainita. Noorsootöö strateegias on mitmekesisuse põhimõtted jäänud peamiselt rahvusvahelise noorsootöö kanda. Kuid kui noorsootööd kirjeldavatest dokumentidest võib olla abi, siis ei piisa sellest kindlasti igapäevatöös, sest dokumendid ei pane kõrvale jäänud noori ennast meie töökeskkonnas paremini tunda, vaid seda saame teha vaid meie ise.

Lähtume põhimõttest, et selleks, et mitmekesisuse teemad noorteni viia tuleb esmalt luua turvaline keskkond ja selle kaudu valmisolek mitmekesisusega seotud teemadest rääkimiseks. Näiteks pakkudes informatsiooni kõikidele noortele, ka puuetega noored, eri keeletaustaga noored, eri seksuaalse orientatsiooniga noored ning eri teemadel, identiteet, usk, seksuaalsus jne. Informatsiooni ja avatust saab luua ka vahetades ANKis arvutite taustapilte, kus peegelduvad vähemuste teemad või pannes ANKi seinale plakateid, kus ka nn "keskmistest" erineva noor enda pilti näeks, kandes t-särke, mis toovad esile teemad, millest muidu keeruline rääkida jne. Siinkohal on ainult oma loovus piiriks. Valmisolekust edasiliikumiseks on oluline teada taustinformatsiooni, et tekiks teadlikkus ja seejärel on lihtsam astuda samm edasi ning proovida sügavamat teemakäsitlust, et jõuda mõistmise ja aktsepteerimiseni. Sügavamaks teemakäsitluseks on ka mitmeid käsiraamatuid ja meetodeid, mis on leitavad ka järgnevatel kodulehtedel: K.A.S käsiraamat http://www.mitteformaalne.ee/index.php?mid=181 Mitmekesisuse, inimõiguste, kultuuridevahelise õppimise ja soolise võrdõiguslikkuse teemalised käsiraamatud (Compass, Compasito, Education Pack, Alien '93, Domino, Gender Matters) http://www.eycb.coe.int/compass/

See on vaid lühikene ülevaade mõtetest ja teemadest, mida koolitus: "Mitmekesisus noorsootöös" endast sisaldas. See, kellel sügavam huvi, peab ise teemasse süüvima, otsima kolleegi, kes nimetatud koolitusel osales või ootama koolituse materjale, mis samuti avalikkusele kättesaadavaks saab.

*Artikkel põhineb ESF "Noorsootöö kvaliteedi arendamise" programmi raames toimunud koolitusel "Mitmekesisus noorsootöös" 27.-28. veebruaril Viinistus ja 3. aprillil Tallinnas.