Elina Kivinukk

Mitteformaalne haridus?!?

Elina Kivinukk

*Artikli lühendatud versioon on ilmunud 2005. aastal Elukestva Õppe Arendamise SA Innove Karjäärinõustamise Teabekeskuse poolt välja antud kogumikus „Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis”. Kogumik on kättesaadav Innove kodulehelt

Sa saadad oma poja koolmeistri juurde,
aga need, kes teda seal tegelikult kasvatavad,
on hoopis tema kaasõpilased.
Ralph Waldo Emerson

Järjest enam on Eestis hakatud rõhutama mitteformaalse hariduse tähtsust noore inimese arengus. Teadvustatud mitteformaalsed õpikogemused aitavad enda oskusi ja teadmisi selgemini kaardistada, valikuid nii edasiõppimisel kui töökoha valikul hõlbustada ja oma rolli aktiivse kodanikuna määratleda.

Mitteformaalsest haridusest siit- ja sealtpoolt

Kokkuvõtlikult on mitteformaalne haridus eesmärgistatud ning korrastatud õpiprotsess, kus õppijatel on aktiivne roll, osaledes õppimises vabatahtlikult¹

Euroopa Noorte Foorum ² on mitmekülgselt käsitlenud mitteformaalse hariduse mõistet, võttes arvesse nii UNESCO, Euroopa Komisjoni kui ka teiste vastavate institutsioonide definitsioone ³. Kokkuleppele on jõutud järgmise selgituse osas: kui formaalharidust pakuvad erinevad haridusasutused, mida läbitakse teatud järjekorras ja mis on hierarhiliselt struktureeritud ning formaalhariduse omandamist kinnitab tunnistus, siis mitteformaalne haridus on organiseeritud hariduslik protsess, mis leiab aset paralleelselt formaalharidusega ja mida ei pea kinnitama tunnistus. Mitteformaalses haridusprotsessis osalevad inimesed vabatahtlikult ja seetõttu võtavad nad õppimisprotsessis aktiivse rolli. Erinevalt informaalsest haridusest, kus õppimine toimub vähem teadlikult, on mitteformaalses haridusprotsessis inimene tavaliselt teadlik, et ta õpib.

Võrreldes formaalharidusega on mitteformaalse hariduse tunniplaanid vähem piiritletud, samuti on nõudmised mitteformaalse hariduse edasiandjate professionaalsusele vähem määratletud. Formaalharidus on enamikule õpilastele kohustuslik ning põhineb välistel motivaatoritel, samas kui mitteformaalses hariduses on õppeprotsess vabatahtlik ning õppija motivatsioon pigem sisemine. Mitteformaalses hariduses osaleja on ise valmis otsima väärtuslikku, esitama endale väljakutseid ja selle kaudu toetama ka kaasõppijaid nende väljakutsetes.

Mitteformaalse õppimise oluliseks eeliseks on tohutu võimalusterohkus: mitteformaalne haridus pakub võimalusi kõigile olenemata vanusest, soost või majanduslikust olukorrast. See võimaldab palju enam paindlikkust oma struktuuris ja planeerimises ning kaasab vabatahtlikkuse alusel, millega ei kaasne hirmu olla rangelt hinnatud vastavalt teatud standarditele. Samuti arvestatakse mitteformaalsetes õppemeetodites palju enam osalejate poolt väljendatud vajaduste, huvide ja erinevate õppimiskiiruse ning -viisidega. Nii võib, mitteformaalse hariduse „mitte päris” hariduseks tituleerimise asemel öelda, et mitteformaalne haridus pakub uusi võimalusi nendele, keda formaalharidussüsteem ei rahulda.

Mitteformaalne haridus katab väga erinevaid õpikogemusi organiseerivaid tegevusvaldkondi: noorteühinguid, noorteklubisid, spordiklubisid, vabatahtlikku teenistust jne. Lisaks on mitteformaalse hariduse ülesandeks soodustada kodanikuühiskonna arengut ja inimõiguste eest seismist. Järgnevalt on näitena toodud kaks võimalust, kuidas mitteformaalse hariduse abil on võimalik enda oskuste- ja kogemustepagasit täiendada.

Näiteid mitteformaalse hariduse võimalustest Eestis

Eestis on aukartustäratavalt palju erinevaid võimalusi mitteformaalseks eneseharimiseks, olgu see siis mõne kodanikuühenduse, noorteorganisatsiooni, kohaliku või rahvusvahelise noorteprojekti kaudu.

Aktiivselt tegutsevaid registreeritud ja mitteregistreeritud noorteühendusi on Eestis kokku sadakond. Noorteühenduste rolli mitteformaalse hariduse omandamisel ei tohiks alahinnata. Noored omandavad seal nö pehmeid oskusi (nt suhtlemisoskusi, meeskonnatööoskusi, ennastkehtestavat käitumist, juhtimisoskusi jmt), mida ei ole nii lihtne omandada formaalharidusprotsessis. Noorteühendustes leiab sageli aset õppimine oma eakaaslastelt, samuti saadakse esimesed vabatahtliku töö ja aktiivse osaluse kogemused.

Kuivõrd noorteorganisatsioonid võivad tegutseda nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, on ühenduse igapäevaelust saadav oluline lisaväärtus. Rahvusvahelisel tasandil tegutsev noorteühendus pakub oma liikmetele kultuuridevahelist õpet, korraldades nt seminari, noorsoovahetust vm rahvusvahelist projekti.

Minu jaoks oli noorteühendus parim elukool üldse – õppisin suhtlema ametiasutuste ja ettevõtetega, samuti sain esimesed juhtimiskogemused; kuni selliste pisiasjadeni välja, kuidas korrektset kirja koostada. (Katrin, 28, oma kogemusest noorteühenduses)

Mitteformaalsele haridusele pühendatud programm Euroopa Noored koos formaalharidust toetavate programmidega Socrates ja Leonardo kujundavad suures osas Euroopa tasandi haridusmaastikku. Programm Euroopa Noored rõhutab mitteformaalse ning informaalse kogemuse tähtsust toetades noori uute teadmiste, oskuste ja kompetentside saamisel. Samuti soodustab programm Euroopa Noored noorte sotsiaalset ja kultuurilist lõimumist ning nende aktiivset rolli Euroopa tasandil toetades euroopalikke elemente projektides, millel on samas positiivne mõju ka kohaliku tasandi noorsootöös.

Euroopa Noored programm hoolitseb nii noorte kui noorsootöötajate vajaduste eest, pakkudes mitte ainult rahalist toetust nende projektidele, vaid andes ka informatsiooni, koolitust ja üle-Euroopalisi partnerluspakkumis. Peamine rõhuasetus on Euroopa Noored programmi neljal alaprogrammil: noorsoovahetused (alaprogramm 1), Euroopa Vabatahtlik Teenistus (alaprogramm 2), noorsooalgatused (alaprogramm 3) ning noorsootöö arendamisele ja noorsootöötajate enesetäiendamisele suunatud projektid (alaprogramm 5).

Tundsin noorsoovahetuse käigus iga päevaga, kuidas õppisin! Sain enam julgust inglise keeles suhelda, enda arvamust väljendada erinevatel teemadel, sain rohkem teada erinevatest kultuuridest. (Marilin, 18, oma elamustest noorsoovahetuses)⁴

Mitteformaalse hariduskogemuse kasu tööturul

Mitteformaalse õppimise kaudu omandavad noored elus toimetulekuks hädavajalikke ning tööandjate silmis kõrgelt hinnatud oskusi nagu elementaarne suhtlemisoskus, kriitiline mõtlemine, meeskonnas töötamine, protsesside ning inimeste juhtimine, konfliktide ja probleemide lahendamine, avalik esinemine jne. Vaieldamatult võimaldavad eelnimetatud oskused noortel end tulevikus paremini tööturul positsioneerida, vajalik on siinkohal oma õpikogemusi teadvustada ning omandatud oskusi õiges vormis välja tuua.

Oluline on saadud kogemusi mitte alahinnata, vaid neis rõhutada ning esitada võimalikele tööandjatele. Euroopa tasandil propageeritakse erinevate hariduslike kogemuste tunnustamist, Eestiski väärtustatakse seda järjest enam. Nii on mitmed kõrgkoolid ja tööandjad välja töötanud regulatsioonid, millega võetakse arvesse varasemaid õpinguid ja töökogemusi (ehk VÕTA). Nii on võimalik laiemalt kaardistada võimaliku kandidaadi tausta ja eelnevaid kogemusi, sealhulgas ka mitteformaalse hariduse valdkonnast.

Ja lõpuks: milleks jääda oma haridustee ning karjääriplaneerimisel kitsalt koolidest pakutava raamidesse, kui lisaks sellele on võimalik oma oskusi proovile panna erinevates koolivälistes situatsioonides ja niimoodi oma tulevasi valikuid võrreldamatult rikastada?

² Ingl k European Youth Forum; katusorganisatsioon 93-le riiklikule noorteühenduste katusele ja rahvusvahelisele noorteorganisatsioonile Euroopas

³ Vt Euroopa Noortefoorumi dokumenti Policy Paper on Youth organisations as non-formal educators – recognising our role

⁴ Käesolev ja järgnevad tsitaadid on kogutud antud artikli koostamise raames mõne noore küsitlemise kaudu.

Artikli koostamisel on kasutatud Euroopa Noortefoorumi koduleheküljel ning Euroopa Noored Eesti büroo koduleheküljel avaldatud materjale.

*Artikli lühendatud versioon on ilmunud 2005. aastal Elukestva Õppe Arendamise SA Innove Karjäärinõustamise Teabekeskuse poolt välja antud kogumikus „Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis”. Kogumik on kättesaadav Innove kodulehelt