.gif)
MOBIILNE NOORSOOTÖÖ RISKIOLUDES ELAVATE NOORTEGA
KOKKUVÕTTED
4.-5.10.2011.a. Tallinnas, Kavala Antsu Talus
TÄIENDATUD: Vaata seminari materjale, lisatud raport
UUS! Vaata videosid (valik ettekandeid ja paneeldiskussioonid)
Marju Lauristin on öelnud, et sel ajal kui lehepealkirjad juubeldavad sündimuse tõusu üle, kukub terve aastakäik noori ühiskonnast välja.
Arutamaks selle üle, millised on noorsootöö võimalused riskioludes elavate noorte toetamiseks, korraldas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo 4.-5. oktoobrini mobiilse noorsootöö seminari, kuhu tuli kokku 85 noortega töötavat spetsialisti üle Eesti.
Eesti noorsootöö strateegia järgi tegeleb riskioludes elavate noortega noortevaldkonnas erinoorsootöö. Erinoorsootöö eesmärk on riskioludes elavatele ja probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine, noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu. Lisaks on laiema noorsootöö sihtgrupiks kõik noored vanuses 7-26 ehk siis roll noort ja tema muret märgata ning sekkuda on kõikidel noorsootöötajatel. Riskioludes elavate ja probleemkäitumisega noortega noorsootöö osas Eestis veel ühist arusaama ja praktikat välja kujunenud ei ole. Mitmed noorsootöötajad tegelevad probleemidega, mis nendeni jõuavad üksinda, kaasates vaid neid, kelle olemasolust ja rollist ollakse teadlik. Teiste valdkondade poolt seni kasutamata noorsootöö potentsiaal noorte toetamiseks ning kaasamiseks annab põhjust antud teemal täiendavalt aru pidada, et jõuda selgusele ühtses visioonis tööks riskioludes elavate noortega ning otsida süsteemse lähenemise väljakujundamiseks inspiratsiooni nii kodu- kui välismaistest headest lahendustest.
Eestis on suuremad algatused saanud alguse tänu ESF programmile “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”, mille toel on ellu kutsutud nii MONO programm kui ka kohalike omavalitsuste pilootprogramm. MONO programmi eesmärk on viia Eesti noorsootöötajateni mobiilse noorsootöö meetod. Kohalike omavalitsuste pilootprogrammi eesmärgiks on rakendada noorsootöö potentsiaali ja võimalusi toetamaks kooliraskustega noori ja noori tööotsijaid – kaasata, jõustada, nõustada ning võimaldada uute teadmiste ja oskuste arengut läbi mitteformaalse õpikogemuse ja analüüsi.
Noorsootöö olulisust rõhutab ka UNICEFI eestvedamisel ja haridus- ja teadus-, justiits-, sotsiaal- ja siseministeeriumi toetusel ellu viidav “Kogukonnapõhise varajase märkamise ja sekkumise” programm. Programmi üks elluviijatest, Urmo Reitav selgitab, et kuna noorsootöö ei ole seotud kindla ruumiga, vaid võimaldab tööd kõikjal, kus noored oma vaba aega veedavad, siis on noorsootöötaja teadlikkus noore ja ka kogukonna olukorrast väga laiapõhjaline. See avab ukse varajaseks sekkumiseks ja koostööks teiste organisatsioonide ja asutustega. Kohaliku omavalitsuse roll siinkohal on võtta aega oma kogukonna olukorra analüüsimiseks, vajaduste väljaselgitamiseks ning noorsootöö kui ühe olulise valdkonna tunnustamiseks ja võrgustikutöösse kaasamiseks. Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul saab kohalik omavalitsus noorte jaoks väga palju ära teha, kui protsessi toetab ja suunab noorsootööd väärtustav omavalitsusjuht.
Mobiilset noorsootööd nähakse ühe võimaliku lahendusena nii Soomes kui ka Saksamaal. Soomes, kus peamiseks riskinoorte sihtgrupiks on noored, kes ei omanda haridust ega ole aktiivsed tööturul, alustati mobiilse noorsootöö praktikaga 2007. Aastal. Eesmärgiks oli jõuda noorteni neile vastuvõetava lähenemisega ja sealt edasi leida noorega koostöös võrgustikus vajalikke teenuseid ja toetavaid tegevusi. Oluliseks elemendiks oli noorte vabatahtlik osalus pakutavates tegevustes ja nõustamises. Saksamaa mobiilse noorsootöö praktika on võetud aluseks Eesti vastava valdkonna arendamisel. Sealne mobiilne noorsootöö on orienteeritud kogukonnatööle ehk siis vastutus noore inimese eest on tervel kogukonnal. Enne töö alustamist analüüsitakse sotsiaalruumi ehk uuritakse välja, millise kogukonnaga on täpselt tegemist. Noorsootöötaja püüab saavutada noortega, kes ei näe enam oma olukorrast väljapääsu ega usu sellesse, et täiskasvanud neid aidata saavad, usalduslikku suhet. Saksamaa praktika rõhutab ka mitteformaalse õppimise keskkonna väärtust, kuna usaldust saab luua vaid keskkonnas, kus noor osaleb vabatahtlikult ja kus õppimine toimub läbi tegevuste ning on seotud huvipakkuvate ja noore tugevusi rõhutavate elementidega.
Nii peaks ka Eestis noorsootöö riskioludes elavate noortega kujunema süsteemseks lähenemiseks, millesse panustavad noorsootöötajad toimivad tihedas koostöös nii lastevanemate kui erialaspetsialistide (nt. õpetajad, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad) ja asutustega, kes noorte heaolu ja arengu soodustamise eest vastutavad.
Siin leiate seminari materjalid, Joonmeedia kajastuse, videod ning peatselt ka põhjalikuma koolitusraporti.
Kokkuvõtte koostasid Reet Kost ja Marit Kannelmäe-Geerts.
Lisainfot uuri: Helle Kanep või Reet Kost.
