Noortevaldkonna koolitaja pädevusmudel

Ilmunud koolitaja enesearengumapp KOMA - vaata siit täpsemalt!

Tänasel noortevaldkonna koolitusmaastikul on üha enam kerkimas esile küsimused noortele ja noortega tegelevatele spetsialistidele suunatud koolituse kvaliteedist ja koolitajate pädevustest.  Nii on ka Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ alavaldkonna Koolitajate koolitus raames toimunud  arendusseminarid ja kohtumised valdkonna esindajate, ekspertide ja koolitajatega, et pidada nõu noortevaldkonna koolituste kvaliteedi, koolitajate pädevuse ning noortevaldkonna koolitajate õppimisvõimaluste ja enesetäiendamise teemadel. Senistes tegevustes on esile kerkinud vajadus süstematiseerida teadmisi noortevaldkonna koolitusest, toetamaks ühtsete arusaamade kujunemist noortevaldkonna koolituse kvaliteedist ja seda tagavatest koolitajapädevustest.

2011. aastal valminud Noortevaldkonna koolitajate pädevusmudeli loojate eesmärk on luua ühtsed põhimõtted noortevaldkonna mitteformaalses koolituses tegutsevate koolitajate pädevuste hindamiseks. Eelkõige on pädevusmudel suunatud koolitajatele endile, võimaldades  koolitajate enesehindamist ning toetades seeläbi ka nende võimalusi ja püüdlusi oma pädevuste arendamiseks. ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames on kavandatud ka käesolevast pädevusmudelist lähtuva koolitaja eneseanalüüsi töövahendi valmimine.

Pädevusmudeli keskmes on pädevused, st teadmised, oskused ja hoiakud, mis tagavad koolitaja suutlikkuse toimida tulemuslikult noortevaldkonna koolituste väljatöötamisel, ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuslikkuse hindamisel. Seejuures ei ole niivõrd oluline kus ja millisel moel vastavad pädevused on kujunenud (näiteks andragoogikaõpingutes või hoopis kogemusliku õppimise toel mitteformaalselt vms), vaid see, et pädevuste olemasolu ilmneb koolitaja tegevuses  - just sellisele loogikale tugineb pädevusmudel.

Ühtlasi on pädevusmudel abivahendiks koolituste korraldajatele, peegeldades ka ootusi noortevaldkonnas tegutsevatele koolitajatele. Olles üheks tähiseks kvaliteetsete noortevaldkonna koolituste korraldamisel, toetab ühtsete pädevusi puudutavate põhimõtete olemasolu heade koolitajate kaasamist koolituste elluviimisel. Selgem arusaam koolitaja pädevustest ja arenguvõimalustest aitab omakorda kaasa läbipaistvusele koolitajate kogukonnas ning loob sisulise aluse noortevaldkonna koolitajate tunnustamiseks. Nii toetab pädevusmudel noortevaldkonna koolituste kvaliteeti ka laiemalt.

Käesolev pädevusmudel keskendub noortevaldkonna koolitaja pädevustele mitteformaalse koolituse kontekstis, kuivõrd akadeemilise personali hindamise põhimõtteid käsitleb Õppejõu pädevusmudel (SA Archimedes Primus programmi toel, 2010). Tagamaks paremat sidusust valdkonnas tervikuna, on käesolevas pädevusmudelis siiski asjakohast ka neile, kes on seotud noortevaldkonna õppega formaalhariduses, st noorsootöö õppekavade arendajad ja elluviijad Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Seda enam, et suur osa koolitajaid töötavad samaaegselt nii mitteformaalse koolituse kontekstis kui ka formaalhariduses.

Pädevusmudeli koostasid Piret Jeedas (MTÜ Ruumiloojad) ja Ülly Enn (SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo). Et pädevusmudel tugineb koolitusvaldkonna väga mitmekesise tegijateringi sisukale panusele Eestist ja Euroopa tasandilt, tänavad autorid kõiki,  kes noortevaldkonna koolitaja pädevusmudeli valmimisele kaasa on aidanud!

Noortevaldkonna koolitaja pädevusmudeli PDF fail on kättesaadav siin.

Loe siit pädevusmudeli kohta inglise keeles.