Kristiina Pernits

„Paissd" õaaeptvd õiptut hadimna. Väikse nuputamise tulemusena on see lause ju arusaadav küll? Mitte vaid sellepärast, et pealkiri juba õige vastuse ette ütles, vaid ka sellepärast, et väidetavalt mõtleb inimene nö tervikute abil. Vahepealne segadus ei mängi suuremat rolli, kui algus ja lõpp on paigas. Kui tegu on aga pikema sõnaga, st segadus pikem ja põhjalikum, on vaja siiski ka vahepeal korda luua.

Õppimisega, tundub, on natuke samamoodi - kõige paremini jääb meelde ning seeläbi mõjutab õpitut see, mis on alguses ja lõpus; algus ja lõpp annavad vastavalt kogu protsessile tõuke sobivas suunas ning aitavad jõuda soovitud tulemusteni. Seetõttu on oluline mõelda mõne konkreetse õppimisprotsessi - koolituse, projekti, kursuse jne - alguses, mida sellega saavutada tahetakse, ning lõpus, kuhu jõuti ja mille poolest targemaks, tublimaks ja osavamaks saadi. Ka vahepeal, olenevalt õppimistegevuse kestusest, võib olla vajalik teha kokkuvõtteid ja mõelda läbi, kui kaugel ollakse teel oma eesmärkide saavutamiseni, ning mida on vaja nendeni jõudmiseks veel teha.

Eesti Europassi Keskuse juhataja Kaire Kroos kirjeldab Europassi dokumentides olulisena esile kerkivat vajadust kirjeldada lisaks läbikäidud õpingute teele ka nende tulemusi. Selline põhimõtteline vaatenurga-muutus õppimise juures tähtsaks peetavast on toimumas Euroopas ja elukestva õppe arengutes ka laiemalt - oluline on see, mida inimene teab ja oskab - st tema õpingute, koolituste, lugemuse jne tulemus, mitte aga niivõrd fakt, et läbitud on need või teised õpingud. Tõepoolest, avatud meele ja silmadega inimene õpib kõikjal. On oluline osata analüüsida ja teistelegi (edasiõppimise soovi korral vastavale õppeasutusele, karjääriga seotud otsuste korral tööandjale jne) näidata, mis on olnud erinevates keskkondades ja eluhetkedel aset leidnud õppimise tulemus.

Oma (mitteformaalse) õppimise analüüsimise tahet ja oskust nõuab ja arendab ka Noortepass. Tegu on Euroopa Noored programmi raames toetatud projektides - esialgu vaid noortevahetustes ja vabatahtlikus teenistuses, aga edaspidi ka teiste alaprogrammide projektides - osalenutele väljastatava tunnistusega, mis lisaks projektis osalemise kinnitamisele kirjeldab ka saadud õpikogemust. Õpitulemuste kirjeldamiseks kasutatakse siin muuhulgas Euroopa kaheksa võtmepädevuse raamistikku. Noortepass on kasutusel 2007. augustist ja värskelt on võimalik seda väljastada ka eesti keeles.

Noortepassil kui noorteprojektides toimuva mitteformaalse õppimise tunnustamise vahendil on kolm põhilist eesmärki - aidata projektides osalejail oma kogemuse kasu mõtestada ja seda sõnastada nii, et ka teised sellest aru saaksid; võimaldada noorsootöös ja noortevaldkonnas asetleidva mitteformaalse õppimise paremat nähtavust ühiskonnas ning edendada noorte ja noorsootöötajate konkurentsivõimet tööturul. Selleks, et need eesmärgid täidetud saaksid, tuleb oma olemuselt ja mitteformaalse õppimise põhimõtetega kooskõlaliselt vabatahtlikku Noortepassi aktiivselt ja oskuslikult rakendada. Viimane eeldab muuhulgas noorsootöötajate/noorteliidrite oskust aidata projektis osalejatel oma õpikogemuse mõtestamiseni jõuda, neid selles motiveerida ja analüüsis toetada.

Novembri lõpupäevil leidis Tallinnas Euroopa Noored Eesti büroo initsiatiivil aset noorte õppimise toetamise ja Noortepassi teemaline koolitus noorsootöötajatele ja noortejuhtidele. Analüüsiti noorteprojektides aset leidvat õppimist üldiselt, vaadeldi selle seoseid Euroopa võtmepädevustega ning jagati ideid, kuidas projektide eri faasides - ettevalmistuses, läbiviimises ja järeltegevustes - osalejate õppimisele ja selle analüüsimisele võimalikult efektiivselt kaasa aidata. Järeldati muuhulgas, et noorsootöötaja/koolitaja/noortejuht on projektis osalejate õppimise toetajana edukas eelkõige siis, kui ta on teadlik õppimisest üldisemalt, sh enda õppimisest, ning usub noortevaldkonnas toimuvate tegevuste õppeväärtusesse ja selle teadlikustamise vajadusse. Jõudsime tõdemuseni, et muutuse esiletoomiseks peame ise seda muutust kehastama.

Muude oluliste mõtete kõrval kõlas koolitusel osalejate poolt väljendatuna seesama tarkusetera tervikutes mõtlemise kohta, millele viitasin loo alguses. Oeglm siis msuuute kaaaehjstd.