Soojendustegevus - kas ringmäng või midagi enamat?

 

Martin Palm, 2011

TLÜ, Andragoogika BA teine kursus

 

Järgnevalt tutvustan lühidalt soojendustegevuse funktsioone koolituses (tuginedes oma värskelt valminud seminaritööle).

 

Heal lapsel ikka mitu nime ehk soojendustegevuse mõiste

Koolituspraktikas võib soojendustegevuse sünonüümidena kohata järgnevaid mõisteid: jäälõhkujad, -sulatamine (icebreakers, unfreezing), soojendajad, soojendusmeetodid (warm-up activities/exercises), avajad (openers), sissejuhatavad tegevused (introductory activities), häälestamine (setting the tone) värskendajad (refreshers, energizers). Tihti räägitakse erinevaid mõisteid kasutades siiski sisult samadest või väga sarnastest tegevustest. Minu arvates võiks just „soojendustegevus“ olla ühtne termin, mis koondaks enda alla neid erinevaid mõisteid. Argikeeles tundub olevat levinum siiski „jäälõhkuja“. Miks soovitan pigem kasutada just soojendustegevuse mõistet?

 

Eesti Keele Instituudi keelenõuanne ei soovita kasutada  mõistet „jäälõhkuja“, sest selle otsene vaste on „jääs teisele laevale teed rajav laev“, mis oma tähenduselt on eksitav. Samuti ei ole sõna „lõhkuma“ kasutamine õppimise kontekstis väga sobilik, sest see viitab millegi hävitamisele ning võib seetõttu nii õppijate kui koolitaja (lõhkuja rollis olemine) jaoks omada negatiivset varjundit. Mõisted nagu „sissejuhatavad tegevused“, „häälestamine“ ja „värskendajad“ on oma tähendusspektrilt liiga kitsad, hõlmates vaid mõnda soojendustegevuse funktsiooni mitmete hulgast. „Soojendustegevus“ seevastu võimaldab kõiki nimetatud mõisteid koondada, olles ka lingvistiliselt sobilik. Termini „soojendus“ otsene seos sportliku või füüsilise tegevusega ei ole eksitav, sest koolitusel kasutatavad soojendusharjutused sisaldavad tihtipeale samuti kehalist liikumist ning soojendustegevuse eesmärk on kaudselt sama – parem tulemus (spordis võib tulemuseks olla näiteks kõrguse ületamine, koolitusel uue teadmise või oskuse omandamine).

 

Minu nägemuses võiks „soojendustegevuse“ kõrval olla kasutusel ka „soojendusharjutuse“ termin, mis tähendaks konkreetset harjutust, meetodit või tegevust, mida koolitaja õppijate soojendamiseks kasutab; „soojendustegevuse“ mõistet võiks aga kasutada üldisemalt ja koondavalt soojendava tegevuse kohta. Mõtet illustreeriv näide: koolitaja tegeleb soojendustegevusega, kasutades seejuures mitmeid erinevaid soojendusharjutusi.

 

Soojendustegevuse funktsioonid

Soojendustegevusel on resümeeritult 7 koondavat funktsiooni:

1. Õppimist soodustava õpikeskkonna loomine

1.1  Tutvumise ja suhete loomise hõlbustamine

1.2  Õppijate kaasamine

1.3  Õppijate ja koolitaja avanemise soodustamine

1.4   Vaimne ja/või füüsiline virgutamine

1.5   Grupiprotsesside juhtimine

1.6   Õpitegevuse sissejuhatamine

 

1. Õppimist soodustava õpikeskkonna loomine. Õpikeskkond on tingimuste kogum, mis mõjutab õppija õppimist[i]. Ilma õppimist soodustava õpikeskkonnata eksisteerib oht, et koolitusel toimub juba juurdunud teadmiste ja arusaamade vastastikune jagamine ning ei toimu valitsevate mõtte- ja käitumismallide ning väärtuste vaidlustamist[ii]. See tähendab, et ei toimu millegi uue õppimist. Õpikeskkond jaguneb kolmeks omavahel tihedalt seotud dimensiooniks (vt joonis allpool): füüsiline, psühholoogiline-emotsionaalne ning sotsiaalne-kultuuriline[iii].

 

Kõik minu poolt intervjueeritud koolitajad tõid välja selle, et soojendustegevuse kasutamine aitab luua head õhkkonda. Soojendustegevus soodustab nende sõnul hästi olemist, võtab maha ebamugavad pinged, aitab luua turvalisuse tunnet, soodustab sisseelamist ja kohanemist (ka füüsilise keskkonnaga). Eelkõige seostavad koolitajad soojendustegevust õpikeskkonna psühholoogilise-emotsionaalse ja sotsiaalse-kultuurilise dimensiooniga, vähemal määral ka füüsilisega (seda nähakse valdavalt kui eeldust teistes dimensioonides edukalt toimetamiseks). Koolitajad rõhutasid, et loodav õpikeskkond peab olema piisavalt turvaline, aga samas ka piisavalt väljakutseid pakkuv.

• Häälestus selleks, et mina inimesena-õppijana oleksin kohal, koolitaja on kohal, selles hetkes, ja me kõik saame aru, et miks me siin olema – sellise pinnase loomine. Lood keskkonna, kus jõuab kohale, et tuleb astuda välja sellest, kust me tuleme ja saab keskenduda õppimisele. (Koolitaja 1)
• Soojendustegevus võib hakata ka sellest momendist, kui inimene tuleb ruumi sisse – koolitaja on seal juba mingi keskkonna loonud: lauad ja toolid teistmoodi sättinud, muusika taustaks mängima pannud. Pärast soojendava harjutuse läbiviimist on õhkkond kuidagi parem ja avatum. (Koolitaja 2)

 

1.1  Tutvumise ja suhete loomise hõlbustamine. Esmamulje põhjal võib õppijatele jääda üksteisest või koolitajast vale (tihti just halb) mulje, sest inimestel on kalduvus oma esmamuljete külge klammerduda ning sotsiaalselt ebasoovitavatest omadustest kujunevaid negatiivseid muljeid on hiljem raske muuta – need püsivad terve koolituse vältel. Lähemalt tutvudes hakkab aga kaaslas(t)e tajumist mõjutama temaga tekkinud suhe ning selle alusel tärkav sümpaatia või antipaatia[iv]. Kuigi õppimine ei sõltu ainult sotsiaalsetest suhetest, siis positiivne suhtumine õppijate vahel soodustab õppimise toimumist[v]. Soojendustegevus on tihti vormilt mänguline ja humoorikas. Ka see aitab suhtlemist hõlbustada ning õppimist soodustada, sest huumoril on suhtlemisel täita mitmeid olulisi funktsioone: elavdab diskussiooni, aitab luua kontakte õppijate ning ka õppijate-koolitaja vahel, peegeldab tundeid ja taotlusi, aitab kindlaks määrata vastastikust sobivust, aitab luua rühmas ühtsustunde, lähendab ja liidab õppegruppi, suurendab suhetes avatuse määra, võib tuua esile (varjatud) hoiakud ja suhtumised[vi]. Soojendustegevuse kasutamine ei pruugi pealiskaudsete hinnangute ning negatiivsete esmamuljete teket totaalselt välistada, küll aga on selle abil võimalik luua lähemat tutvumist ja sügavamate suhete kujunemist hõlbustavad tingimused.

 

Nagu teoorias nii on ka koolitajate arusaamades sotsiaalsed suhted õppijate jaoks olulised. Soojendustegevus aitab nende hinnangul nii koolitajal kui õppijatel end üksteisele tutvustada ja kirjeldada. See murrab inimeste vahelisi suhtlemisbarjääre ning aitab luua ja säilitada kontakti, pakkudes võimalusi omavaheliseks suhtluseks ja edasiseks koostööks. Koolitaja puhul on oluline, et soojendustegevuse puhul avalduksid nii isiklik tasand (kes on koolitaja inimesena) kui ka suhestumine teemaga (milline on tema mandaat teemal rääkimiseks). Kui tegemist on juba tuttavate inimestega või korduvate kohtumistega, siis võimaldab soojendustegevus avastada üksteise kohta midagi uut ja üllatuslikku.

• Kui hakkame suhtlema, siis ebamugav pinge kaob – nii õppijatel kui ka koolitajal. (Koolitaja 1)

 

1.2  Õppijate kaasamine.  Enamik õppijatest õpivad tulemuslikumalt just kaasatult olles[vii]. Kaasamine suurendab õppijate motivatsiooni ning kiirendab õppimise toimumist[viii]. Kaasatud osalemine soodustab koolitusel õpitava meeldejätmist-kinnitumist[ix].

 

Ka koolitajad leidsid, et soojendustegevus aitab õppijaid kaasata. Õppijate kaasatus avaldub nende hinnangul näiteks tähelepanu aktiviseerituses, aktiivse ja eheda dialoogi eksisteerimises ning jooksvas tagasisides. See tähendab, et õppijad on mõtetega kohal, koolitusruumis ja –hetkes; nad on valmis osalema täies mahus. Õppijate kaasamine on tihedalt seotud õppijate avanemise soodustamisega.

• Õppija on oma kapslis: tuleb koolitusele ja mõtleb, et äkki ta saab selle ajal oma meile lugeda. Soojendustegevuse mõte võiks olla tekitada temas väike elevus, saada aru, et tänane päev on natuke teistsugune. Et õppija mõtleks, et ta küll tuli nagu tavalisele koolitusele, aga selle soojenduse ja algusega on juba selline tunne, et ta tegelikult ei tahagi meile lugeda, vaid tahab vaadata, mis koolitusel päeva jooksul juhtub. (Koolitaja 2)

 

1.3  Õppijate ja koolitaja avanemise soodustamine. Avanemine avaldub:

• kognitiivsel tasandil - valmisolek millegi uue õppimiseks ning sügavamaks mõistmiseks (avanevad peamiselt õppijad);
• sotsiaalsel tasandil – vastastikune lugupidamine, avameelsus ning siiras suhtlemine: oma mõtete, tunnete, hoiakute, kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste, suhtumiste ning sümpaatiate esitlemine teistele inimestele (avaneda võivad nii õppijad kui ka koolitaja).[x]

 

Koolitajad on arvamusel, et soojendustegevus aitab avada erinevaid protsesse. Sellisteks protsessideks võivad olla koolitusprotsess või mõni struktuuriline protsess (sellisel juhul on soojendustegevusel pigem sissejuhatav funktsioon), aga ka kognitiivsed protsessid: uute perspektiivide avamine; õppijate avamine edasisele ja uue õppimisele. Soojendustegevus loob pinnase avatuseks, mis aitab õppijatel mingitel teematel endasse vaadata ning olla valmis võtmaks vastu uut materjali.

• Kasutame inimest kui tervikut õpiprotsessis väga vähe. Tegeleme aju, mõtlemise ja loogilise poolega, aga on ka hästi palju intuitiivset, kehalist, emotsionaalset, mida saaks läbi soojendustegevuste avada – kõiki inimeste tahke. (Koolitaja 1)
• ...selleks, et inimene saaks asuda töötama enda jaoks oluliste teemadega, eriti kui need puudutavad teda kuidagi lähemalt, kui tegu ei ole lihtsalt mingisuguse abstraktse tõega. (Koolitaja 3)

 

1.4  Vaimne ja/või füüsiline virgutamine. Virgutamise tulemusena ollakse võimelised nägema õpitavat uutest perspektiividest, aga virgutava soojendustegevuse eesmärgiks võib olla ka õppijate tähelepanu koondamine eelnevalt teemalt ära, et pärast virgutust jätkata uue teemaga. Samuti võib virgutava soojendustegevuse eesmärgiks olla koolituse muutmine mitmekülgsemaks, huvitavamaks ja nauditavamaks.[xi]

 

Koolitajad kirjeldavad, kuidas õppijate tähelepanu hajub ja nad väsivad nii vaimselt kui füüsiliselt. Soojendustegevuse kaudu on võimalik juhtida ja suunata energeetilisi protsesse: energiat anda, hoida ja vajadusel ka vähendada (liigse ärevuse maandamine). Virgutamine aitab õppijatel keskenduda ja suunata tähelepanu olulisele. Tulenevalt on õppijad valmimad saama uusi teadmisi.

• ...et energia oleks tasakaalus, et kõike suudetakse vastu võtta, mida ma tahan omaltpoolt anda. (Koolitaja 4)

 

1.5 Grupiprotsesside juhtimine. Koolituse alguses toimub uue õppegrupi kujunemine. Grupi kujunemise etappi iseloomustab aga järgnev:

• õppija tunneb end ebakindlalt;
• eksisteerib teadmatus: kes on teised, millised on teiste arusaamad, teadmised, kogemused, milline on ühisosa teistega;
• kujuneb esmane rollistruktuur ja hakkavad kujunema grupinormid[xii].

See, millised rollistruktuurid ja grupinormid kujunevad, mõjutab oluliselt edasist õpikeskkonda. Õppegrupis on tendents rühmituste moodustumiseks: õppegrupp jaotub väiksemateks rühmadeks, kes omavahel läbi ei saa ning tulemuseks on halb psühholoogiline-emotsionaalne ja/või sotsiaalne-kultuuriline õpikeskkond. Kasutades soojendustegevust on võimalik rühmituste teket vältida ning grupiprotsesse suunata.[xiii]

 

Koolitajad usuvad, et soojendustegevuse abil on võimalik juhtida ja suunata grupiprotsesside toimumist; soodustada grupi ja gruppi sisseelamist; tunda ära, millises grupi arengufaasis õppegrupp on.

• Soojendustegevuse abil on võimalik luua, hoida ja avardada grupivaimsust, gruppi tundma õppida – tekitada grupis „meie“ tunne. (Koolitaja 1)

 

1.6 Õpitegevuse sissejuhatamine. Üleminek soojendustegevuselt õpitegevusele peab olema võimalikult sujuv ja sidus[xiv]. Menuka koolitusalase käsiraamatu autorid M. Milano ja D. Ullius näevad probleemina, et tihti avatakse õpisituatsioonid soojendustegevusega, millel on olematu seos õpitemaatikaga – sellisel juhul ei ole soojendustegevuse kasutamine ülejäänud õppeprotsessi seisukohalt tõhus, sest õppijad tajuvad soojendustegevust kui lihtsalt lõbusat ajaviidet, aga ei häälesta end seejuures õppimise lainele. Soojendustegevuse sidumine õpitegevuse sisuga võimaldab kaardistada õppijate ootusi ja vajadusi - selgitades välja, millised teadmised on osalistel juba antud valdkonnas olemas ning millised on täpsemad õpivajadused – ning luua õppijatele ajendi hakata mõtlema õpitava teema(de)le ja teadvustada endale, millist kasu (oskusi või teadmisi) nad antud õpisituatsioonist saada võivad. Soojendustegevus sellisel kujul toetab otseselt õpieesmärkide saavutamist.[xv]

 

Koolitajate arvates võimaldab soojendustegevus tutvustada koolitusel toimuma hakkavat (nt kirjeldada struktuuri ja päevakava). Sellisel juhul juhatatakse sisse koolitusprotsess. Võimalik on juhatada sisse ka teema. See tähendab, et soojendustegevus sisaldab teema sisu elemente, paneb õppijad mõtlema teema aspektist olulisele küsimusele.

• Soojendustegevus avab õppimisprotsessi. Soojendustegevus oli [juhtimisalasel koolitusel] piisk merre, et osaleja hakkaks mõtlema - äkki jätab ta juhina ka ise midagi tegemata. (Koolitaja 1)
• Soojendustegevused aitavad lähendada teemale - kraabime pealispinda, mistõttu saab teemakäsitlus rohkem sügavuti olla, sest inimeste jaoks on mõte juba sinna suunas liikuma hakanud. (Koolitaja 3)

 

Miks peaks Sind kui koolitajat soojendustegevuse funktsioonid huvitama?

Esitatud funktsioonide sisust järeldub, et soojendustegevus võimaldab koolitajal muuta koolitusel toimuvat õppetegevust õppijakesksemaks ning aitab kaasa sügava õppimise toimumisele. Seega on soojendustegevuse kasutamine koolitusel kahtlemata oluline, aga kindlasti tuleks suhtuda ettevaatlikult täielikult standardiseeritud lähenemiste kasutamisesse, sest identseid õpisituatsioone ja identseid õppijaid ei eksisteeri. See, kuidas ja millist soojendustegevust kasutada, sõltub väga palju konkreetsest õppegrupist, situatsioonist ja koolitusest!

 

Kindlasti ei arva ma, et õnnestunud soojendustegevus peaks kõiki eelnevalt loetletud funktsioone täitma. Küll aga väidan, et on ekslik võrdsustada soojendustegevus vaid mõne üksiku soojendustegevuse funktsiooni või aspektiga (näiteks väita, et soojendustegevus on ringmängu tegemine koolituse alguses ja mitte midagi enamat).

 

Võimalik, et soojendustegevus on Sinu arvates midagi mitteformaalset, mida ei sobi asjalikumal koolitusel kasutada, kuid ehk leidub ka sobiv soojendustegevus sellist liiki koolituse jaoks?! Usun, et suurem teadlikkus kirjeldatud funktsioonidest võimaldab Sul soojendustegevust oma koolituspraktikas paremini planeerida, on abiks soojendusharjutuste valimisel või loomisel ning nende läbiviimisel.

 

 

Blog Posts:

Blog Categories:

• successful stories
• schools
• youth archimedes